Valge neeru Bean Beneficios

Külaliste spektrum oli lai nii kuituuriiis-geograafiiises mõttes kui eriala ja staatuse poolest. Kas on pa Millised on kõrvitsa eelised Kõrvits on taimne populaarselt tuntud Halloweeni teenetemärk, kuid tõde on see, et see on ka toit, millel on palju tervisele kasulikke omadusi. Ta vajab analüüse, vihjeid, m itm esuguseid fakte. On teada, et mitmemajandites on nende ubade punane valik ette valmistatud veidi kiiremini, samal ajal kui mikrolaineahjus võtab.

Kuigi on Hea toit neerude ja põie jaoks Neerud ja põie on meie kehas kaks väga olulist organit, mitte ainult nende kuseteede funktsiooni täitmiseks, vaid ka lümfisüsteemis, mis aitab maksadel kõrvaldada toksiine ja jäätmeid.

On palju tegureid, mis võivad meie neerusid halvendada või kahjustada, kuid üks neist, et me pöörame vähem tähelepanu toitumisele; Toiduained ja joogid, mida me sööme, võivad meie neerusid kahjustada, ilma et see seda mõistaks.

Alkohol, kohv, vä Beta-karoteenirikas toit Beeta-karoteen on taimse pigmendi olemasolu mitmesugustes toitudes, see on provitamiin A, mis pärast söömist muudetakse meie kehas A-vitamiinikspakkudes meile head antioksüdantide annust, mis on väga kasulik raku heaolu säilitamiseks. See toit on väga kasulik meie naha tervise tagamiseks, aga ka selleks, et vältida vabade radikaalide teket ja enneaegset vananemist, mistõttu tuleks seda toitumist sageli kasutada.

Viis tundi melanhooliat ja üllast kurbust

Kas soo Õunasiidri äädika vastunäidustused Üks enim kasutatud tooteid erinevatele koduvahenditele on õunasiidri äädikas, sest tänu oma komponentidele annab see kasu naha, juuste tervisele ja isegi aitab kaalu kaotada.

Aga millised on selle koostisosa riskid? Selles artiklis avastame õunasiidri äädika vastunäidustused, et saaksite teada, millised riskid võivad olla seotud, kui ületad oma tarbimist. Eelkõige Toiduained, mis annavad Valge neeru Bean Beneficios Selleks, et arendada, täita kõiki igapäevaseid tegevusi ja rutiine ning jääda terveks, on meil vaja energiat. Ja kuidas seda saada?

Meie keha vajab toitu, mis annab meile vajaliku tõuke, tugevust, mida me peame terve päeva kestma, ning kaotama väsimuse ja väsimuse meie kehas. Kuid mitte kõik toidud ei anna meile samu toidulisandeid. Esimene meetod: Lahusta 3 sp meresoola 4 liitri veega ja lisa kuivatatud oad.

Leota 8 kuni 24 tundi. Seejärel loputa hoolikalt ja pane suurde potti. Soja proteiin on põhiliselt samasugune teiste kaunviljade seemnetega. Sojaoa toiteväärtus sõltub toidutöötlemise viisist: keetmine, praadimine. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud.

Lohutuseks siiski niipalju. Võivad söögikõlbmatuks, suisa eluohtlikuks muutuda. Sellist marinaadiga salatit. Teraviljavalke täiendavad suurepäraselt kaunviljade ja kartuli valgud.

Eespool juba mainisime. Toiduvalmistamise viisidest olid vanasti põhilised pajas keetmine ja ja kaalika ning vähendas ka kapsa ja kaunviljade osakaalu. Igal kevadel tasub loodusest korjatud taimedest tehtud rohelised road taas taldrikule sättida. Läätsed kuuluvad koos ubade, herneste ja sojaubadega kaunviljade hulka ning sarnaselt teiste liblikõielistega on lääts üheaastane rohttaim. Tuntumateks maitseaineteks olid petersell, aedruut.

Teraviljad: need on rikkad aminohappe metioniini poolest, mida on üldiselt kaunviljades puudu. Riis on parim teravili läätsedega Valmistamine. Erinevalt ubadest pole läätsesid ilmtingimata tarvis enne kasutamist leotada, kuid läätsede leotamine aitab mõningatel juhtudel vähendada kõhupuhitust. Peale leotamist tuleks.

Kuna koolituse korraldajaks oli Biomarket, siis kogu tooraine, mida toidu valmistamiseks kasutasime, oli mahe. See läheb kokku minu mõtteviisi ja valikutega. Lisaks ühisele toidutegemisele. Köögiviljade keetmine. Kõik kaunviljad nõuavad kõigepealt vees leotamist, Sool tuleb lisada alles keemise lõpus, kuna võib pikendada kaunviljade keeduaega. Ometi on kaunviljade näol tegelikult tegemist väga väärtuslike toiduainetega, mille positiivset mõju tervisele ei saa kuidagi alahinnata.

Keetmise alguses ära soola pane, sool pane siis kui oad juba poolpehmed, sest sool aeglustab kaunviljade pehmenemist. Hilisemaid gaasivaevusi aitavad ära hoida. Teadlasena on Moissejev vägagi teadlik, et tema seisukohad ei ole lõplik tõde, et sellist tõde ei saagi olla. Ta Valge neeru Bean Beneficios korduvalt, et nii keerulise süsteemi nagu ühiskond käitum ine m uutub teatud hetkedel täiesti prognoosim atuks ja ka suhteliselt stabiilse, evolutsioonilise arengu korral on prognoosid ajaliselt väga kitsapiirilised.

Eelmainitud uus totalitarism ei pruugi olla vältim atu, kuid oma raamatus ütleb ta, et see Valge neeru Bean Beneficios tõenäoseim areng, millega Venemaa peaks arvestama. Kas Eesti jõuab kuldsesse miljardisse? Kas ka Eesti peaks seda arvestama? Kas me saame seda arvestam ata jätta? M ida see arvestam ine tähendab? Ülalöeldust lähtuvalt tähendab see lihtsalt seda, et see, kellena me uue totalitarism i üle elame, kas spartalase või orjana või kas me üldse elamesõltub sellest, kas meil õnnestub selle lühikese aja jooksul, mis on antud keegi ei tea täpselt, kui palju seda ontõsta oma tööviljakus kuldsesse m iljardisse pääsemiseks vajalikule tasemele.

Meil siin Eestis näib aga aega küll olevat, järjest kohtam e üleskutseid aeg maha võtta ja pikalt järele m õelda, kas ikka tasub sinna Euroopa Liitu m inna, kas Tervislik kaalulangus ostunimekiri ja m uid reforme ikka tasub läbi viia, ikka kaeveldakse, m iks me näeme oma ainuvõim aliku arenguna ikka vaid kapitalistliku tootm ise tõhustam ist M adis Hintarengutem po olevat liiga äkiline, inim estele olevat vaja m ahedam at arengut jne.

G lobaliseerum ine ju tähendab, et m aailm käitub ajaloolistes protsessides kui üks tervik, kellelgi ei õnnestu toim uvatest protsessidest kõrvale jääda. Ma ei tea, mida m õtleb Kersti Kaljulaid, aga miks tem alegi eelkirjeldatud tule vik peaks m eeldim a. Veel enam, juba praegu ei meeldi see kindlasti absoluutsele enamusele inim konnast, ehkki konkreetsed kaebused võivad olla väga mitm esugused.

Varsti ei meeldi see asi enam kellelegi, sellest kõigest aga ei piisa, et asjade käiku muuta. Vaja on teada, mida m uuta, vaja on üksmeelt, et seda teha, ja - see on otsustav - vaja on ennast m uuta, vaja on m uuta inim este vajadusi, selles on Kolpakovil ja Vahtrel õigus.

Kui need vajadused, sh. Kui aga see on kaasasündinud, nagu arvab Kaljulaid, on inim konnal vähe lootust.

Igal juhul ja jälle! Lauri Vahtre kirjeldatud terrorirežiim, mis eeldab osa inim konna ärahävitam ist ja allesjäänutel osa inim loom use ärarebim ist on suure tõenäosusega sam uti inim konna vältim atu tulevik - juba praegu oleks vaja inim konna ja looduse tasakaalu säilitam iseks vähendada biosfääri antropogeenset koorm ust küm m e korda.

Kui paljud on kohe praegu valm is langetama oma elatustaset 10 korda? Aga see totalitarism on juba teine, järgm ine totalitarism, ning seda viib läbi inim kond ise, õigem ini tema kollektiivne aru. Lõpetan veel kord M oissejevit tsiteerides. Kaasaegsed om astavat tüüpi tsivilisatsioonid tekkisid holotseeni algul, pärast neoliitilist revolutsiooni.

Nähtavasti on nad oma võimalused am m endanud. Tulevikus on inim konna ees kaks alternatiivi. Kas nad jätkavad vanaviisi, järk-järgult täiustades oma tehnoloogiaid, või siirduvad täiesti uuele Valge neeru Bean Beneficios. Esim esel ju h u l ootab in im konda üldplanetaarne ökoloogiline kriis, võitlus ressursside pärast, mida teadagi kõigile ei jätku, tota lita risti ik ju h tim in e "kuldse m iljard i poolt m ille esimesi ilm inguid me juba näeme ja lõpptulemusena degradatsioon ja inim ese kui bioloogilise liigi kadu.

Teine alternatiiv rajaneb hüpoteesil, et inim kond suudab tugineda oma kollektiivsele arule ja leida teid ühiskonna loomiseks, mis on võim eline arenema kooskõlas biosfääriga, s. Kuid see ühiskond erineb kaasaegsest kvalitatiivselt sedavõrd, et ülem inek noosfääri ajastusse saab olema sama radikaalne nagu tabu ära tapa!

Ajakirjandus tegutseb nagu riik, ajakirjandus on protsess ja peab olema enam-vähem tasakaalus, järjepidev, hoolima nii lugejast kui loo objektist, lisaks veel ajakirjanduseetikast.

PR-firma aktsioonid on ühekordsed, rünnatakse üht punkti ja suure infojõuga, tulem use saavutamise huvi on tohutu. Nagu väikesel hästi varustatud rühm i tusel, mis ründab suurriiki. Mu ettekanne on struktureeritud lihtsalt: esimene osa - üldine hala; teine - lühike, kuid taktitunde piiridesse jääv enesekiitus küsimuses, kui hea ja sõltum atu ma ise olen; kolmas osa - konkreetika, ehk mõned näited asüm eetrilisest sõjast, mis käib meedia ja arvamuse m uljujate vahel.

Te ei saagi teada, mis täna on toim unud Eesti juhtivas peam inistriparteis Isam aaliidus. Siinsel konverentsil osalejad ei saa seda teada seetõttu, et nad pole hetkel ühenduses inter- netivõrguga. Tunne Kelam ei saa seda teada seetõttu, et sel ajal, kui Isam aaliitu puudutav uudis tuli, viibis ta lennukis jõudm aks Belgiast tänasele konverentsile.

M inul oli aega tutvuda netiuudistega, m ille pealkirjad, nii nagu need ajakirjanduses tavaks saanud, olid valdavalt negatiivsed. Nagu m ainis äsja ka Tunne Kelam. Isam aaliitu puudutava netiuudise pealkiri oli niisiis sam uti negatiivne - nagu meedia neid pealkirju teeb, arvates, et negatiivne müüb. Peatoimetajad teevad m inu Valge neeru Bean Beneficios ajakirjanikele aeg-ajalt ülesandeks pealkirju positiivse suunas hoida.

Konkreetse uudise pealkiri oli Isam aaliit lõhki m inem as. Tekst andis edasi, et rahvuslased ei kannata enam poliitika sildi all äritsem ist ja šlikerdam ist. M is sest, et üheksa aastat on nad seda siiski talunud. Ja rahvuslane Enn Seppel oli ju see, kes kirjutas tegelikult oma abiliste kaudu M ihhail Gorbatšovile sellele mafioosole, keda ainsa eesti ajakirjanikuna olen intervjueerinud, pärast ei olnud ühelgi ajakirjanikul enam seda võim alust ja tema Krasnodari grupeeringule välja rohelised kaardid Eesti kodakondsuse taotlem ise kinnituseks ja politsei versiooni kohaselt organiseeris ka arvutivarguse - seal oli andmebaas, m illistele inim estele kodakondsuse taotluse kinnitus, roheline kaart, oli antud.

Uudise pealkiri Isam aaliidu väidetava lõhkim ineku kohta on tegelikkusest ilm selt märksa karm im. Rühm Isamaa tegelasi tahab ilm selt saavutada m ingit parteisisest diili ja kasutab selleks ära ajakirjandust. Mida peaks partei sel ju hul tegema? Partei peaks pöörduma võimsa väe - PR-tegelaste poole.

  • Ma vajan kaalulangus inspiratsiooni
  • Kaunviljade keetmine
  • Kaalulanguspunktid Hijama
  • Sidrunite vastunäidustused tühja kõhuga Joogivee kasutamine sidruniga tühja kõhuga on muutunud väga populaarseks harjumuseks ja see tähendab, et see tavaline aruanne annab olulise hulga eeliseid meie kehale ja tervisele.
  • Start Page Kaunviljade keetmine Kaunviljade keetmine Kuivatatud kaunviljade ettevalmistamine ja kasutamine toidus.

Kui palju ajakirjanikke töötab ühes toimetuses? Postimehe üleriigilises väljaandes on ajakirjanikke 60, Eesti Päevalehes 51, Eesti Ekspressis pealt Aga ajakirjanike arvamuse kujundam isega, neile info sissesöötmisega, nende m oosimise ja m uljum isega tegeleb terve toim etusetäis PR-spetsialiste. Eesti PR-kom paniid kokku annavad tööd suurem ale hulgale inimestele kui suudab seda üks lehetoimetus.

Eesti PR-firinades on usutavasti ametis circa 5 0 erialase hariduse või vähem alt erialase kogemusega endist ajakirjanikku. Näiteid pole raske leida: teame, et Eesti Raudtee avalikke suhteid silus mu meelest üks parim aid uudiseosakonna juhatajaid Eestis Andrus Kuusmann. Rail Estoniat julgestas Äriuudiste kaudu tuntud Vallo Toomet. Äripäeva ajakirjanikud Janek Mägi ja Margus Mets käivad nüüd oma klientide nim el uusi Äripäeva ajakirjanikke m oosim as.

Kas avalike suhete korraldajast võib saada taas ka ajakirjanik? M eenub üks näide: Vallo Toomet, kes täna ju h ib Eesti Päevalehe m ajandusosakonda. PR-firmadega on peaaegu sama lugu nagu Eesti telejaamadega. Mõlemad kuuluvad nende kum m aliste Eesti ärivald- kondade hulka, kus ükski osaleja ei teeni kasum it. Aga kõik on m illegipärast väga agarad tegutsejad.

Visualizzazioni Transcript 1 Viis tundi melanhooliat ja üllast kurbust Tšehhov?

Ma ei räägi laevandusest. Kolm aastat tagasi, kui vaatasin Hansatee ja Silja Line i ning Nordic Jetline i aruandeid, tundus, et ka eesti reisilaevandus on äri, mis ei too kasumit. Tegevusala, kus keegi tegutseja ist pole teeninud kasum it, on näiteks televisioon. Ja kõik tegutsevad! Samasugune lugu on PR-firmadega.

Olen ka ise ühe m ajandusüksuse kaudu kord PR-firma ülalpidam ises osalenud ja see ei olnud rõõmus kogemus. Ometi on nad turul tublim ad. A nalüütikud kasutavad terrorivastasest sõjast rääkides term init asüm eetriline sõda. Asüm eetriline sõda toim ub ka Eesti ühiskonnas ja m uutub üha keerulisemaks. Nii ühiskondlikud protsessid kui ka meedia ja PR-valdkond on aastatega ise keerulisem aks m u u tu n u d. Lihtsat m oosim ist ja kerget sulitegem ist kohtab täna juba harva.

Ühiskondlikud vaidlused ei käi enam teemal, kes on punane või koputaja või roolis vahele jäänud. Otsused, m ille üle avalikkuses kem plus käib, on hoopis keerulise struktuuriga. Näiteks: kas Tallinna linn peaks m üüm a sadama krundi kohe saadava m iljoni eest seesama sadama krunt või viie aasta jooksul saadava m iljoni eest? M illist diskonteerim ise koefitsienti tuleks rakendada?

CPHealthGroup

Kes teab? Aga küsim us on nii suur, et ajas koalitsiooni peaaegu lõhki. Kumb oli Valge neeru Bean Beneficios pakkum ine, OberHausi või Ü hinenud Kapitali oma? Tont teab. Mis on diskonteerim ise määr, mis inflatsioon? Mis oli inflatsioon enne M Kas teie keha poletab rasva lihaste ehitamiseks on m ingi riigi laenuvõim e üldse? Tean, et meie riigi laenuvõim e pole ju st kõige parem, samas USA laenuvõim e on väga hea.

USA on riik, kes oma esimese mehe, president Bushi sõnade järgi osaleb sõjas, m ille esimese lahingu ta kaotas. Aga USA laenureiting ei ole m uutunud! Kui Eestis toim uks väiksem kaklus, mis lõpeks nii nagu tavaliselt lõpevad USAs koolituiistam ised, siis meie riigi re-iting kukuks kolinal.

Seega, ei ajakirjanik ega avalikkus ei tea keeruliste otsuste detaile. Tallinna Vesi, m ille arveid kõik maksame, m üüdi nii, et suure osa ostusum m ast saab inglise firm a Tallinna Vee arveldusarvelt endale tagasi kanda.

Oli Tallinna Vee m üük inglastele üldse mõistlik? Üksik ajakirjanik seda pähklit lahti ei ham m usta. M itte ilm a PR-firmade abita. Näiteks sadama hoonestamise konkurss.

Keegi käis ja jagas ajakirjanikele kogu aeg tohutuid värvilisi makette selle kohta, kui kihvtid on need alum iinium putkad, mida tahab teha Oberhaus, ja kuivõrd kehvem on Ühendatud Kapitali pakkum ine. Kui ajakirjanikke töödeldakse, siis töödeldakse neid eraldi ja tohutu jõuga. Ja töötlevad hästilõhnastatud ja kopsaka eelarvega PR-naised- mehed, mida tegelikult nagu ei usukski, kui vaadata nende tööandja firm ade bilansse ja aastalõpu kahjum eid. Sellepärast ütlengi: ajakirjanike ja PR-firmade suhe on asüm m eetriline sõda.

A jakirjandus tegutseb nagu riik, ajakirjandus on protsess ja peab olema enam -vähem tasakaalus, järjepidev, hoolim a nii lugejast kui loo objektist, lisaks veel ajakirjanduseetikast.

PR- firm a aktsioonid on ühekordsed, rünnatakse üht punkti ja suure infojõuga, tulem use saavutam ise huvi on tohutu. Nagu väikesel hästi varustatud rühm itusel, mis ründab suurriiki. A vastasin üle-eelm ise nädala Eesti Ekspressis ühe suhteliselt tülp im u st tekitava ajaleheartikli ja sain aru: meie kaitsest on läbi m urtud. Me kõik teame härra Jaan M ännikut, Eesti Telekomi presidenti. Telekomil on eelduste kohaselt varsti oodata uut om anikku, kes võib palgata või m itte palgata Telekomi etteotsa uue mehe.

Kas Valge neeru Bean Beneficios M änniku positsioon säilib, pole ajakirjanduse probleem. Telekomil on suur PR- eelarve - ja mida ma näen Eesti Ekspressi värvikülgedelt, kiiskaval kallihinnalisel paberil: seal ilutseb suure firm a tipp- bürokraadi pilt lipsuga ja pintsakus ning rutiinne tekst selle kohta, et Eesti kuulub Põhjamaade hulka ja meil on Telekom üpris arenenud. Jaan M ännikul oli seda teksti vaja, aga Eesti Ekspressi lugejal ei olnud seda teksti nii väga vaja.

Helistasin EE vastutava väljaandjana. Ütlesin M ühlsile: tegite Jaanile selle artikli, ok!

Kaunviljade keetmine

Telekomi esimees rääkimas ju h tivas nädalalehes. Aga aidake kliendile teinekord ka mõni originaalne mõte suhu! Avaliku suhtluse firm ad aidaku ajalehel lugejat teenindada. Toonitan: Telekomi esimees võib Eesti Ekspressis sõna saada, ka võib ju u rd e trü kkid a tem a värviportree, kuigi see ei ole eriti huvitav vaatam ine.

Ütlesin M ühlsile: aita siis oma kundet, tee nii, et tal oleks mõni mõte või kasvõi nali, tee m ingit show'ö. Veel kolm -neli aastat tagasi oleksin ma helistanud lehe toim etajale. Nüüd on artikli kirjutaja ja toim etaja vahel veel üks vastutav lüli - PR-esindaja. M eenutagem üht hiljutist ebaõnnestunud katset, kus Eesti ajakirjandus viim ast piiksu välja pigistades lootis midagi saavutada, aga tühjagi!

Selle katse iseloomustamise! Lahingu Eesti presidendi valim isel andsid mõlemad konkureerivad lehefirmad. Vaadakem Norra kontserni Schibsdedi väljaande Postimehe selle päeva lehenum brit, m il Estonia kontserdisaalis toim us presidendivalim ine. Postimees, Eesti suuruselt teine leht, on esimesel ja teisel leheküljel avaldanud kolm lugu. Ja mitu korda nende artiklite pealkirjas on nim etatud Toomas Savi nime?

Kui sõltum atu! Oi, kuidas me pingutasime! Et mitte olla erapoolik - samas suunas pingutas ju ka Eesti Päevaleht! Eesti Päevaleht toob välja ainult ühe nime, keda lehe arvates ei võiks presidendiks valida: EPL ei taha, et Eesti presidendiks saaks endine tip p k o m m u n is t A rnold Rüütel. Kõik me pingutasim e! Sel hom m ikul tundus m ulle tõesti, et ajakirjandus ei peaks nii kirglik olemas.

Valijamehed teavad isegi, keda valivad. Samas võitlesid ajalehed kolm aastat tagasi m inu meelest õigustatult Tallinna Keskturu erastamise vastu M ait Metsamaa soosikutele. Sest linnavolikogu liikm ed ei teadnud tõenäoliselt, mida nad hääletasid. Sellest, mis ajakirjandus presidendivalim iste eel tegi, polnud kasu.

Ja pole sellest tihtipeale kasu ka nähtuse puhul, mida tänase konverentsi korraldajad nimetasid m inu põhiteemaks: Kuidas tappa ajalehega ministrit?. Arvan, et ajakirjandus ise ei taju, kui vähe tal moodsas ühiskonnas on šansse midagi m uuta. Need protsessid, m illest kirjutatakse, on sedavõrd keerukad, et nende käsitlem ine on ajakirjanikule, kes oma palga eest jõuab õige vähe ühte konkreetsesse küsimusse süveneda, sedavõrd raske, et ajakirjanik vajab avaliku arvam use spetsialisti abi.

Ta vajab analüüse, vihjeid, m itm esuguseid fakte. Ja ajakirjaniku ainus šanss on siin m Valge neeru Bean Beneficios sõna pidada. Reformierakonna ja Isam aaliidu om avaheline kaklus Tartus pole m ingi uudis; Meenutagem, kuis Isam aaliidu endine peasekretär Andres Äm m as ütles, et Reformierakonna korruptsioonitegusid Tartus pole võim alik enam kannatada.

Aga m illiseid korruptsioonitegusid? Palun väga, Isam aaliit andis selle kohta ajakirjandusele m aterjali. A inult et mõne päeva pärast helistati toim etusse ja öeldi: pole enam vaja, me vist saame siiski kokkuleppele! Usun, et kogu see korruptsioonitegude pakett on olemas m itte ainult nendes toim etustes, m ille inimestega mina läbi käin. Isamaa niisiis helistas: pole vaja!

Ja uskum atu küll, neid materjale ei avaldatudki. A jakirjanikud aga ei tohi sõna anda, isegi läbi udu midagi lubada, mis lehelugeja õigustatud ootust kahjustaks.

A jakirjanikud on siiski avalikkuse teenistuses, nad peavad inform atsiooni välja käima ning peavad seda tegu oma infoallikatele selgelt seletama. Tean, et väga palju ärim ehed on vihased eelmise nädala Äripäevas ilm unud lugude peale. Nendest üks artikkel proovis Allar M artinsoni firm a M icrolink võlakirja em issiooni kihva keerata, teine üritas Tiit Arge ja Peeter Sedini ju h itu d Nordica m üüki nurjata.

COMMON BEAN (Phaseolus Vulgaris): Wonderful! Who Knew This Common Bean Was So Healthy?

Arvan, et Äripäeval on Õigus seda teha. On halb, kui info ja kraaklem ine tuleb välja, aga veel halvem on, kui see ei jõua avalikkuseni. Kahe halva vahel tuleks valida vähem halb. Ühe m inistri või m inisteerium i haldusala või organisatsiooni ja struktuuri süsteemne kriitika on niivõrd tõsine ettevõtm ine, et üks või ka kolm ajakirjanikku rohkem nim esid pole ma ühe ajaleheartikli all näinud ei ham m usta seda läbi.

Ühe m inistri m ahavõtm ine on teiste m inistrite teha. Kui keegi on koalitsioonis või valitsuskabinetis või ka linnavalitsuses luuser, siis im bub info ta enda kolleegide kaudu välja.

On m inulgi väljaandjana oma Valge neeru Bean Beneficios tulnud häbeneda. Olles koos Robert Lepiksoniga ajalehe Eesti Sõnum id investorid, käisim e aeg-ajalt nõukogu koosolekutel, tundsim e huvi, kas on suurt, olulist tulem as. Ja ajakirjanik Raivo Palmaru ütles kord: teate, Tiit Vähi brigaadist on antud meile info, et Siim Kallas on pannud vasakule 10 m iljon it dollarit, mis ei tule enam kunagi tagasi.

Uskum atu lugu! Mida ütlesim e meie: kuule Raivo, teeme sõltum atut lehte! Teame, sa oled Koonderakonnale lähedane isik, unusta see jam a ära! Me ei tee sellest lugu, ärme ikka otsest jam a ära trüki! Raivo solvus väga ja õigusega. Ei ole mu meelest õilsam at ja kiiduväärsem at asja kui intelligentne, erapooletu ja äraostmatu isik.

Tahan, et neid isikuid oleks meie ajakirjanike rindel selles asü meetrilises sõjas rohkem. Olen pidanud nõu m itm e ajalehe väljaandjaga: kui ajakirjandus paljastab am etnikke, kas siis ajakirjandus ei võiks ka natuke iseennast puhastada? Äriringkondades ju teatakse, mis sum m ade eest ja m illiseid ajakirjanikke ostetakse. Kluuksusin naerust, kui kuulsin, kuidas üks mu sõber läks üht ajakirjanikku ostma.

Ta nim etas sum m at ja näitas m ulle teksti, m ille ta ühte lehte paneb, ja see tekst ülejärgmisel päeval selles lehes ka ilm us.