Kaalulangus parast amitriptyliini
Seentevastased ravimid, sh flukonasool ja terbinafiin, suurendavad tritsükliliste antidepressantide kontsentratsiooni seerumis ning sellega kaasnevat toksilisust. Ravi järsk katkestamine pärast pikaajalist ravi võib põhjustada ärajäämanähtusid nagu peavalu, halb enesetunne, unetus ja ärrituvus.
Ravi alustatakse väikeste annustega, mida järk-järgult suurendatakse, pöörates tähelepanu kliinilisele efektiivsusele ja võimalikele talumatuse nähtudele.
Üle mg ööpäevaseid annuseid on soovitatav kasutada hospitaliseeritud patsientidel kuni mg ja mõnikord kuni mg ööpäevas. Algannus on 50 mg õhtuti, mida suurendatakse järk-järgult 1-nädalaste intervallidega vajadusel 50 mg kaupa kuni Säilitusannusena kasutatakse optimaalset terapeutilist annust. Eakad patsiendid üle 65 eluaasta.
Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil - Ravijuhend
Ravi alustatakse amitriptüliini tablettidega; algannus on 25 mg õhtuti, mida suurendatakse järk-järgult 1-nädalaste intervallidega vajadusel 25 mg kaupa kuni Ravi kestus. Antidepressiivne toime avaldub tavaliselt Depressiooni ravi on sümptomaatiline seda tuleb jätkata piisavalt kaua tavaliselt kuni 6 kuud pärast paranemistet hoida ära haiguse 1 taasteke. Korduva unipolaarse depressiooniga patsientidel võib säilitusravi olla vajalik mitme aasta vältel, et ära hoida uusi episoode.
Krooniline valu. Ravi alustatakse amitriptüliini tablettidega; algannus on 25 mg, mis manustatakse õhtul. Annust võib järk-järgult suurendada vastavalt ravivastusele Kaalulangus parast amitriptyliini maksimaalse annuseni mg õhtul.
Neerufunktsiooni häired. Neerupuudulikkuse korral võib amitriptüliini manustada tavalistes annustes. Maksafunktsiooni häirete korral on soovitatav ettevaatlik annustamine ja võimalusel ravimi plasmakontsentratsiooni määramine. Saroten Retard kapsleid manustatakse 1 kord päevas õhtuti. Kapslid neelatakse alla koos veega; vajadusel võib kapsli avada ja selle sisu manustada koos külma joogi või näiteks jogurtiga. Kapsli sisu ei tohi katki närida. Ravi tuleb lõpetada annust järk-järgult paari nädala jooksul vähendades.
Vastunäidustused Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.
SAROTEN RETARD
Hiljuti põetud müokardiinfarkt. Südame erutusjuhtehäired, rütmihäired ja südame isheemiatõbi.
Saroten Retard on vastunäidustatud maaniaga patsientidel. Vastunäidustatud on samaaegne ravi MAO monoamiini oksüdaasi inhibiitoritega vt lõik 4. Amitriptüliini ja MAO inhibiitorite samaaegne manustamine võib põhjustada serotoniinisündroomi mille sümptomite hulka kuuluvad agiteeritus, segasus, treemor, müokloonus ja hüpertermia. Nagu ka teisi tritsüklilisi antidepressante, ei tohi amitriptüliini manustada MAO inhibiitoreid saavatele patsientidele. Amitriptüliin-ravi võib alustada 14 päeva pärast mitteselektiivsete MAO inhibiitorite ja vähemalt 1 päev pärast selektiivse MAO inhibiitori moklobemiidi ärajätmist.
Ravi MAO inhibiitoritega võib alustada 14 päeva pärast amitriptüliin-ravi lõppu. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Amitriptüliini ei tohi kasutada koos MAO inhibiitoritega vt lõigud 4.
- GTF kaalulangus
- Ravi alustatakse väikeste annustega, mida järk-järgult suurendatakse, pöörates tähelepanu kliinilisele efektiivsusele ja võimalikele talumatuse nähtudele.
- Rasva poletite kaalukoolitus
Suurte ravimiannuste kasutamisel võivad tekkida südame rütmihäired ja raske hüpotensioon. Nimetatud kõrvaltoimed võivad tekkida ka olemasoleva südamehaigusega patsientidel, kes võtavad tavalisi annuseid.
SAROTEN RETARD - 50mg TK | Ravimid | Üle ravimi tutvustuse - kalesy.ee
Amitriptüliini kasutamisel peab ettevaatlik olema krambiseisundite, uriinipeetuse, eesnäärme hüpertroofia, hüpertüreoidismi, paranoiasümptomite ja raske maksa- või kardiovaskulaarse haiguse korral. Väga ettevaatlik peab olema amitriptüliini manustamisel kilpnäärme ületalitlusega patsientidele või patsientidele, kes saavad kilpnäärmeravimeid, kuna võivad tekkida südame rütmihäired.
Eakad patsiendid kalduvad eriti ortostaatilise hüpotensiooni tekkele. Harvaesineva silma madala eeskambri ja kambri kitsa nurga korral võivad pupilli laienemise tõttu avalduda ägeda glaukoomi episoodid. Võimalusel tuleb amitriptüliin mitu päeva enne operatsiooni ära jätta; kui erakorraline operatsioon on vältimatu, tuleb amitriptüliinravist informeerida anestesioloogi. 74 kg Kaalulangus on kirjeldatud teiste psühhotroopsete ravimite korral, võib amitriptüliin muuta tundlikkust insuliini ja glükoosi suhtes, mistõttu võib vajalik Kaalulangus parast amitriptyliini antidiabeetilise ravi korrigeerimine diabeetikutel; ka depressioon ise võib mõjutada patsiendi veresuhkrusisaldust.
Tritsükliliste antidepressantide kasutamisel koos antikoliinergiliste ravimite või neuroleptikumidega on kirjeldatud hüperpüreksiat eriti kuuma ilmaga. Ravi järsk katkestamine pärast pikaajalist ravi võib põhjustada ärajäämanähtusid nagu peavalu, halb enesetunne, unetus ja ärrituvus.
Need sümptomid ei viita sõltuvusele. Depressioon on seotud suitsiidimõtete, enesevigastamise ja suitsiidi suitsiidiga seotud juhtumite suurenenud ohuga, mis püsib kuni remissiooni saabumiseni.
Kuna paranemist ei pruugi ilmneda esimese paari või enama ravinädala jooksul, tuleb patsiente hoolikalt jälgida kuni paranemise ilmnemiseni. Nagu näitab kliiniline kogemus, võib paranemise algstaadiumides suitsiidioht suureneda. Suitsiididega seotud juhtude suurenenud risk võib olla seotud ka muude psüühikahäiretega, mille raviks amitriptüliini kasutatakse.
Lisaks võivad need haigused esineda depressiooniga samaaegselt. Seetõttu tuleb muude psüühikahäiretega patsientide ravimisel rakendada samu ettevaatusabinõusid nagu Kaalulangus parast amitriptyliini patsientide ravimisel. Patsientidel, kellel on esinenud suitsiidiga seotud juhte või kellel esinevad suitsiidimõtted enne ravi alustamist, on teadaolevalt suurem risk suitsiidimõteteks või -katseks ning neid tuleb ravi ajal hoolikalt jälgida. Antidepressante saavate psühhiaatriliste häiretega täiskasvanute hulgas läbiviidud platseebo-kontrollitud kliiniliste uuringute meta-analüüs näitas antidepressante saavate alla aastaste patsientide suitsidaalse käitumise suurenenud riski võrreldes platseeboga.
Ravikuuriga peaks kaasnema patsientide, iseäranis kõrge riskiga patsientide, põhjalik järelvalve, seda eriti ravi alguses ja annuse muutmise järel. Kasutamine lastel ja alla 18aastastel noorukitel Amitriptüliini nagu teisigi tritsüklilisi antidepressante ei tohi kasutada depressiooni raviks lastel ja alla 18aastastel noorukitel.
Depressiooni uuringud selles vanusegrupis ei ole näidanud tritsükliliste antidepressantide kasulikku toimet. Kliinilistes uuringutes esines antidepressantidega ravitud lastel Kaalulangus parast amitriptyliini noorukitel platseebogrupiga võrreldes rohkem suitsiidikäitumist enesetapukatseid ja suitsiidimõtteid ja vaenulikkust peamiselt agressiivsust, vastanduvat käitumist ja viha.
Riski ei saa välistada amitriptüliini kasutamisel. Lisaks on tritsüklilised antidepressandid seotud kardiovaskulaarsete kõrvaltoimete riskiga kõigis vanusegruppides. Kapslis olevad ravimikuulikesed sisaldavad sahharoosi. Seda ravimit ei tohi kasutada patsiendid, kellel on harva esinev pärilik fruktoositalumatus, glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon või sahharaasi- isomaltaasi puudulikkus.
Alaseljavalu diagnostika ja ravi esmatasandil (RJ-M/38.1-2019)
Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed Farmakodünaamilised Koosmanustamine vastunäidustatud. Koosmanustamist ei soovitata. Sümpatomimeetikumid: amitriptüliin võib tugevdada adrenaliini, efedriini, isoprenaliini, noradrenaliini, fenüülefriini ja fenüülpropanolamiini sisalduvad nt lokaal- ja üldanesteetikumides ning ninakinnisusevastastes preparaatides kardiovaskulaarseid toimeid. Tritsüklilised antidepressandid võivad mõjutada guanetidiini, betanidiini, reserpiini, klonidiini ja metüüldopa vererõhku langetavat toimet.
Ravi ajal tritsükliliste antidepressantidega soovitatakse vajadusel antihüpertensiivse ravi skeemi muuta. Antikoliinergilised ained.
Amitriptüliin - krooniline valu
Tritsüklilised antidepressandid võivad tugevdada nende ravimite poolt silmadele, kesknärvisüsteemile, sooletraktile ja kusepõiele avaldatavat toimet; ravimite samaaegsest manustamisest tuleb hoiduda paralüütilise iileuse, hüperpüreksia jms suurenenud riski tõttu. QT-intervalli pikendavad ravimid, sh antiarütmikumid nt kinidiinantihistamiinikumid astemisool ja terfenadiin, mõned antipsühhootikumid eriti pimosiid ja sertindooltsisapriid, halofantriin ja sotalool võivad koos tritsükliliste antidepressantidega manustamisel suurendada ventrikulaarse arütmia tekkevõimalust.
Seentevastased ravimid, sh flukonasool ja terbinafiin, suurendavad tritsükliliste antidepressantide kontsentratsiooni seerumis ning sellega kaasnevat toksilisust. Tekkinud on minestus ja torsade de pointes. Kesknärvisüsteemi pärssivad ained. Amitriptüliin potentseerib alkoholi, barbituraatide Kaalulangus parast amitriptyliini kesknärvisüsteemi pärssivate ainete toimet.
Farmakokineetilised koostoimed. Teiste ravimite toime tritsükliliste antidepressantide farmakokineetikale.
Tritsüklilised antidepressandid sh amitriptüliin metaboliseeruvad maksa tsütokroom P isoensüümi CYP2D6 poolt. CYP2D6 on polümorfne ja seda võivad inhibeerida mitmesugused psühhotroopsed jt ravimid, nt neuroleptikumid, serotoniini tagasihaarde inhibiitorid v.
Nende ravimite toimel võib oluliselt väheneda tritsükliliste antidepressantide metabolism ja märkimisväärselt suureneda plasmakontsentratsioon. Barbituraadid ja teised ensüümiindutseerijad nt rifampitsiin ja karbamasepiin võivad suurendada tritsükliliste antidepressantide metabolismi ning vähendada seeläbi nende plasmakontsentratsiooni ja antidepressiivset toimet. Tsimetidiin ja metüülfenidaat ning kaltsiumikanali blokaatorid suurendavad tritsükliliste antidepressantide kontsentratsiooni plasmas ja sellega kaasnevat toksilisust.
Vajalik võib olla nende ravimite annuste korrigeerimine. Seentevastased ravimid nagu flukonasool ja terbinafiin suurendavad amitriptüliini ja nortriptüliini kontsentratsiooni seerumis. Etanooli juuresolekul suurenes vaba amitriptüliini kontsentratsioon plasmas, samuti nortriptüliini kontsentratsioon.
Fertiilsus, rasedus ja imetamine Rasedus. Amitriptüliini tohib raseduse ajal kasutada ainult juhul, kui oodatav kasu patsiendile ületab teoreetilise ohu lootele. Tritsükliliste antidepressantide suurte annuste kasutamine raseduse viimasel trimestril võib viia närvisüsteemi ja käitumishäirete tekkimiseni vastsündinul.
Vastsündinutel on kirjeldatud ainult letargiat amitriptüliini ja uriinipeetust nortriptüliini amitriptüliini metaboliit manustamisel rasedatele kuni sünnituseni. Rinnaga toitmist võib amitriptüliin-ravi ajal vajadusel jätkata, kuid imikut tuleb hoolikalt jälgida, eriti esimese 4 nädala jooksul pärast sündi. Toime reaktsioonikiirusele Saroten Retard on sedatiivse toimega ravim.
Patsientidel, kes saavad psühhotroopset ravi, võib tekkida tähelepanu- ja keskendumisvõime vähenemine, mis võib mõjutada nende sõidukijuhtimise ja masinatega töötamise võimet. Kõrvaltoimed Amitriptüliin on põhjustanud sarnaseid kõrvaltoimeid teiste tsükliliste antidepressantidega.
Mõned allpool nimetatud kõrvaltoimetest, nt peavalu, treemor, keskendumisraskused, kõhukinnisus ja libiido vähenemine, võivad olla ka depressiooni sümptomiteks ja taanduvad tavaliselt koos depressiivse seisundi paranemisega. MedDRA organsüsteemi klass.