13 nadalat parast sunnitus kaalulangus
Vaata erinevaid videosid sünnieelse arengu bioloogiast Looteliigutusi hakkab ema tundma umbes 5-nda raseduskuu jooksul. Koormus, mida selg peab taluma hakkama on mee-le-tu! Enneaegsete vastsündinute ravi peaeesmärk on viia lapse edaspidist tervist ja arengut mõjutav vastsündinuea haigestumine miinimumini ning vältida raskete tüsistuste teket ja surma. Trenni ma hetkel veel teha ei tohi ja raskusi tõsta samuti mitte, kuid vankriga plaanin kärutada küll. Kui kaal ei tõuse või hoopis langeb, on see probleemne näitaja, nagu ka ülemäärane kaalutõus.
Enneaegne sünnitus ja sünd on oluline tervishoiu kuluallikas. Vastsündinute intensiivravi on küll kallis, kuid hea ravikvaliteedi korral kulutõhus meditsiiniabi, kuna nimetatud patsiendirühma on ees ootamas palju kvaliteedile kohandatud eluaastaid.
COSTANY E-POOD
Analüüs näitas, et VLGA - laste elumuse paranemisega Eestis ei ole kaasnenud esmase haiglaravi pikenemist. Vähenenud on laste rehospitaliseerimine esimesel eluaastal, kuid mitte teisel eluaastal.
Peamised hospitaliseerimise riskitegurid kahel esimesel eluaastal on meessugu ja haigused esmasel haiglaravil 8. Eestis tehtud uuringute alusel on leitud, et VLGA -laste ravi kvaliteedi ja hilisema tervisetulemi parandamiseks on vajalik perinataalse ja vastsündinute abi korralduse tõenduspõhine ajakohastamine, perinataalmeditsiini tõenduspõhiste meetodite järgimine, süstemaatiline haigete, sh enneaegsete vastsündinute terviseandmete kogumine ja analüüsimine ning riiklike ravijuhendite koostamine.
Ei aidanud kaalu alandada imetamine, jalutamine, toitumine jne. Keha hoiab vägisi kilosid kinni ja meel on suht nukker.
Ravijuhend käsitleb enneaegse sünnituse ja vastsündinu perinataalperioodi peamisi ravipõhimõtteid ja korralduslikke aspekte. Tervise Arengu Instituudi juures töötava Eesti meditsiinilise sünniregistri www.
Nüüd olin rasedaks jäädes 64 kilo ja 15ndaks nädalaks kilo juurde tulnud. Aga erilist probleemi ei näe. Korra läbi tehtud, küll suudan ka uuesti : Enelyn ütleb: Sünnitama minnes umbes 97kg.
Nädal peale sünnitust olin juba 13 kg alla võtnud. Kuskil poole aastaga sujuvalt olin raseduseelses kaalus tagasi. Sünnitama läksin 63,3 kilosena ja ega mul ausalt öeldes mingeid hulle ootusi kaalu osas ei olnud. Ma võtsin üsna vabalt.
Kolm aastat ja 36 kilogrammi tagasi
Mõõdukalt muidugi, aga ikkagi oluliselt rohkem, kui varem. Haiglast koju 4 päeva hiljem jõudsin 55,5 kilosena. See tähendab, et 7,8 kilo jäi haiglasse. Või noh, 4 kilo sellest tuli poja näol koju kaasa ka ikka.
Rasedusega arvele Keskhaigla Sünnitusmajas
Seejärel hakkas mu kaal veel vaikselt langema. Täna 12 päeva peale sünnitustkaalun ma täpselt 54 kilo. See tähendab, et algkaaluni on jäänud 5,2 kilo minna. Ta on ise ka päris shokis, et ta oma 4 kiloga mu pisikesse kõhtu ära mahtus 10 päeva tagasi.
Trenni ma hetkel veel teha ei tohi ja raskusi tõsta samuti mitte, kuid vankriga plaanin kärutada küll.
Riigikogu võttis vastu mitu peresid puudutavat seadusmuudatust
Kolmel korral on see juba õnnestunud ka. Minule tehti lahklihalõige milline mõnus sõnapärast mida mind lapiti ligi tund aega kokku.
- Kaalulangus pärast TEIST rasedust-sünnitust - Perekooli Foorum
- Enne rasedust olinraseduse lõpuks 72 ja pärast aastast imetamist
- 13 nippi kaalulangetuseks pärast beebi sündi - Pere ja Kodu
Visuaalselt on kõik endine, aga tunne on selline…. Varsti saabub imetamise lõpp, aga hetkel on see minu jaoks veel valus teema.
Ehkki sotsiaalmeedias võib näha naisi ja lavadel kuulsusi, kellel justkui tekkis ja kadus kõht üleöö, ülejäänud figuuri mõjutamata, siis tegelikkuses on lood teised ja vähemalt enamikel naistel päris nii ei lähe. Ma ei teadnud, ega osanud aimatagi KUI suur koormus lapsesaamine kehale on ja ma ei pea silmas vaid neid üheksat kuud tema kandmist ja kõike seda, mis toimub sünnitustoas ja hiljem taastudes.
Ma ei tea, kust pihta hakata. Aga sisetunne ütleb, et just siis saan ma iseenda ja oma keha rohkem tagasi. Hetkel tunnen end nagu vana ja küürus lehm.
autoriõigused
Pole midagi parata. Rasedus on õnnistus ja laps on seda mitmekordselt, aga ma olen ka siiski inimene.
See postitus pole kindlasti kirjutatud vingumisena, sest iga sinikas ja valu on seda väärt. Pigem tahtsin panna kirja… veidi fakte millest millegi pärast üldse rääkida ei taheta. Emad tunnevad end justkui süüdi kui julgevad mainida, et rasedus ja lapse kasvatamine on ka midagi muud peale suurte õnnepisarate.
