Leslie 2 miil poleb keha rasva

Samuti on kala heaks vitamiinide allikaks ning sisaldab kehale olulisi mineraale nagu jood, seleen, fosfor, kaalium. Otsus, kui palju rasvast liha tarbida, tuleks siiski igalühel endal teha. Kuid kui kehas on liiga suur põletik, võib see soodustada erinevaid haiguseid.

DIEEDIAABITS | Mis asi on LCHF toitumine? Miks võiks see tuua kaasa kaalulanguse ja parema elu?

Miks võiks see tuua kaasa kaalulanguse ja parema elu? LCHF toitumine tähendab väheses koguses süsivesikute ning suurel hulgal tervislike rasvade tarbimist. Selline toitumisviis aitab põletada rasvu, hoiab veresuhkru taseme stabiilsena ning toetab kaalulangust. Paljudest positiivsetest omadustest hoolimata pole selline toitumisviis siiski igaühele sobilik ning teadlik tuleb olla kaasnevatest ohtudest.

Toiduained, mida LCHF ehk madala süsivesikute ja kõrge rasvasisaldusega dieedi ajal tarbida võib. Shutterstock LCHF low carbohydrates high fat toitumine pole ühekordne dieet, vaid toitumisharjumuste täielik muutmine.

Kehaline aktiivsus

Dieet on kogunud populaarsust üle kogu maailma, kuna põhimõtted on lihtsad: piirata tuleb süsivesikute ning suurendada rasvade tarbimist. Valgusisaldus jääb samaks. Samuti pole ette öeldud, kui palju kaloreid tuleks tarbida.

Süüa tuleb siis kui kõht läheb tühjaks ning seda küllastustunde tekkimiseni, vahendab veebileht TervislikToitumine. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse liikme toitumisspetsialist Reelika Õigemeele arvates võib pidada peamiseks põhjuseks, miks LCHF dieet on nii populaarseks osutunud, madala süsivesikute ja kõrge valgu-rasva sisaldusega toitumise kiiresti ilmnevat mõju kehakaalule. Kuna süsivesikuid on menüüs vähe, peab organism energia tootmiseks hakkama kasutama iseenda rasvavarusid ning sellega kaasneb ka kehakaalu alanemine.

Süsivesikute piiramine toob kaasa ketoosiseisundi, see omakorda suure rasvapõletuse ja aitab kehal mürkainetest vabaneda.

20 Minute Walk at Home Exercise - Fitness Videos

Ketoosiseisund saavutatakse tavaliselt 1—2 päevaga ning rasvaainevahetuse kõrvalproduktid ehk ketokehad väljutatakse kehast uriiniga. LCHF dieediga kaasnev suhkru ja tärklise vältimine aitab stabiliseerida veresuhkrut ja langetada insuliini taset kehas.

See omakorda aitab kaalu langetada, kuna insuliin on hormoon, mis talletab rasva. Niimoodi toitudes väldid ka veresuhkru taseme äkilisi muudatusi, mis omakorda hoiab ära impulsiivsed söömishood ning tagab organismi ühtlase energiataseme. Süsivesikute piiramine aitab kehal soodsalt rasva põletada.

Süsivesikud on esimeseks energiaallikaks, mida keha tarbib. Kui need on kasutatud, hakkab keha rasva energiaallikana kasutama, tulemuseks soovitud kaalulangus.

Toitumisspetsialist Reelika Õigemeel rõhutab, et selline mõju on siiski vaid lühiajaline ja kui LCHF dieeti pidada läbimõtlematult ja seda pikaajaliselt, võib kaalulangus hoopis kaalutõusuks kujuneda. Samuti pole paikapanevaid uuringuid LCHF dieedi pikaajalisest mõjust kaalulangusele. Üks suuremaid tervisliku toitumise kohta laialt levinud müüte on, et rasv on kehale halb. Aastakümneid on tervisliku toitumise alane kirjandus seda arvamust süvendanud ning tekitanud olukorra, mil tervisliku toitumise fännid üritavad rasva iga hinna eest vältida.

Suur hirm rasva ees on muutnud madala rasvasisaldusega light-tooted populaarseks.

Programm Leslie Sansone: töötage kõigi probleemkohtade kallal

Paljud aga ei tea, et sellistes toodetes on tihtipeale suurel hulgal suhkrut, mis on kehale kahjulik. LCHF toitumine ei tähenda, et rasvu võib süüa ükskõik millisel kujul. Tarbitav rasv peab olema naturaalne ja tervislik. Oluline on, et keha ei saaks liiga palju oomegarasvhappeid, mis soodustavad põletikke.

Põletik pole iseenesest halb, kuna aitab meid kaitsta viiruste ja erinevate vigastuste eest. Kuid kui kehas on liiga suur põletik, võib see soodustada erinevaid haiguseid.

Põletage keharasva ja vormige oma käsi: põletage rasva ja tugevdage käsi Leslie Sansone abil

Seepärast peab toit sisaldama tasakaalustatult nii oomega, Leslie 2 miil poleb keha rasva ja oomegarasvhappeid. Rasvhapete vahekord toidus peaks olema 1—2 portsjonit küllastunud rasvhappeid, 1—2 portsjonit polüküllastamata rasvhappeid oomega ja oomegarasvahappeid ning 2—3 portsjonit monoküllastumata rasvhappeid ehk oomegarasvhappeid. Oomegarasvhappeid leidub palju taimeõlides.

Tähelepanelik tuleks olla fabritseeritud õlide tarbimisel ning valida nende rafineerimata versioonid. Sellised on näiteks päevalilleõli, maisiõli, sojaõli, maapähkliõli, rapsiõli.

Kasuta rafineerimata versiooni või asenda need kookosõli, oliiviõli, palmiõli või kalaõliga. Kasulikud on ka avokaado, kookospiim ning või.